Haljasalade rajamine




Aia unistused

  Meil kõigil on oma unistus aiast. Üks unistab täiuslikust smaragdrohelisest murumättast, samal ajal kui teine peab silmas eksootiliste iludustega kasvuhoonet. Mõned unistavad sobiva mööbliga istekohast ning mõned fantaseerivad kuldkaladega veesilmast aias. Vaatamata sellele, millest sa unistad - võta see üheks oma aia plaani osaks. Võib-olla ei õnnestu seda mingitel põhjustel otsekohe realiseerida, kuid pikas perspektiivis võib see ju teostuda. Tulemus ei pruugi vastata esialgselt plaanitule, kuid huvi, kannatuse ja rohke tööga võid rajada just sellise aia, nagu soovid  (Widlundh, S. 2009. Aed igaühele. Maalehe Raamat)


Muru rajamine

Muruvaip seob aia eri osi ning on lõõgastumise ja erinevate tegevuste paik. Seetõttu on tähtis, et juba muru rajamisel valid just oma soovidele ja nõudmistele vastava murutüübi. Peale selle pead mõtlema, kui palju tööd ja vaeva sa oled valmis muruplatsi heaks kulutama. vaatamata sellele, millise muru sa valid, pead meeles pidama, et tegelikult vajab just see aia osa kõige enam tööd (Widlundh, S. 2009. Aed igaühele. Maalehe Raamat)

Sageli on aias suurima pinnaga alad kaetud muruga. Kuid suured murupinnad ei sobi hästi väikeaeda, sest  nende väljanägemine võib kiiresti muutuda kulunuks. Muru hea väljanägemise tagamiseks vajavad nad palju hooldamist (niitmine vähemalt kord nädalas kasvuhooajal, väetamine, kastmine, õhutamine). Muru võiks asendada millegagi, mis nõuab vähem hoolt (kruus, sillutis). Väikestesse hoovidesse sobivad sillutatud siseõued ja terrassid, mis on vähese ajakuluga hooldatavad. Küll aga peaks murupind olema laste mängupaigas. Ulatuslikud murualad sobivad  suurtesse aedadesse.





Peenarde rajamine

Ükskõik, kas meil on käsil päris uue aia rajamine või olemasoleva aiaosa ümberkujundamine, mõlemal juhul tuleb ilupeenra loomist alustada päris algusest. See tähendab plaanist (Randoja-Muts,Reti 2009. Peenar sinu aias. Menu Kirjastus).
Seejärel tuleb teha mulla analüüs ning valmistada ette pinnas. Viimane tähendab seda, et peab lahti saada umbrohust. Üks võimalus on kasutada herbitsiide. Puhas maa saadakse ruttu, kuid on oht kahjustada teisi kultuure ning kasutatavad mürgid võivad ka inimestele halba teha. Teine võimalus on lämmatamine. Seda on mõistlik teha väikestel pindadel. Sel puhul kaetakse maapind valgus mitteläbilaskva materjaliga ja hoitakse peal 1-2 aastat.
Seejärel kaevata maa läbi kahe labidalehe sügavuselt. Kaevamise käigus saab lisada mulda parandavaid aineid vastavalt vajadusele (turvasmulda, komposti, liiva s.t. mida just vaja on).
Kõige lõpuks istutatakse taimed.






Puude ja põõsaste istutamine

Hakatuseks tuleb otsustada, kas istutada sügisel või jätta see töö kevadeks. Kuid see on arutlusteema, mis nõuab vastust vaid paljasjuursete istikute puhul. Nõuistikuid istutatakse kogu hooaja jooksul. Paljasjuurseid istikuid on targem istutada sügisel. Kevadel algab istutus kohe, kui labida saab maasse vajutada. Kevadeks jäetakse kaheldava talvekindlusega taimede istutamine.
(Annist, J. 2008. Istutamise kunst. AS Ajakirjde Kirjastus).

Okaspuid istutatakse kevadel ja sügisel.

   

Paljasjuursena müüakse hekiistikuid, lehtpõõsaste ja -puude ning mõningaid üksiktaimena kasutatavaid suurekasvuliste püsikute istikuid.
  
Juurepalliga müüakse okaspõõsaste, igihaljaste taimede ja okas - ning lehtpuude istikuid. Juurepalliga istikud on avamaal kasvanud taimed, mille juurte ümber olev muld vormitakse kompaktseks palliks. Taolisi taimi võib istutada nii kevadel kui ka sügisel.

Nõuistikutena võib kasvatada ja müüa kõiki taimeliike.