Roosid
Sordiaretuse tulemusena on saadud väga mitmekesiste dekoratiivomadustega roosisorte. Enamik kaasaegseid vorme ja sorte on tekkinud pika ajavahemiku jooksul keeruliste ristolmlemiste tagajärjel.
Põõsasroos, peenraroos on tavalise põõsa kujuline. Selle vormi põhiokste hargnemine algab maapinna lähedal. Põõsasvorm sobib kõikidele roosisortidele. Põõsasvormi saamiseks toimub pookimine juurekaelale.
Roniroos on sarnane eelmisega, kuid tal esinevad pikad väetivad võrsed, mis võivad tugede najal ulatuda mitme meetri kõrguseni.
Tüviroosi alles jäetud kõige tugevamale võrsele poogitakse soovitud kõrgusele kultuursort.



 'Abracadabra'

 'Aphrodite'

 'Astrid Gräfin
von Hardenberg'

'Barkarole'

'Carina'

'Casanova'

'Chinatown'

'Chopin'

'Dame de
Coeur'

'Elfe' - roniroos

'Elfrid' -
pinnakatteroos

'Flammentanz'-
roniroos

'Rose Gaujard'

'Giardina'-
roniroos

'Komet'

'Leonardo
 da Vinci'

'Little Artist'

'Lovely Fairy'
pinnakatteroos

'Monica'

'Piccadilly'

'Polar Star'

'Red Leonardo
 da Vinci'

'Rotkäppchen'

'Tip top'

'Venrosa'

'White Meidiland'
pinnakatteroos
















'Nina Weibull'

'Nostalgie'

'Queen Elizabeth'

'Heidi Klum'

'Sweet  Dream'

'Sweet  Memories'

'The Fairy'-
pinnakatteroos








Teehübriidroosid.

Tavaliselt kasvavad nende õied üksikult, kuid mõnel on ka väikesed õisikud. Väga suur valik värve.
Harilikult on nad madalad, põõsasjad ning õitsevad pikka aega rikkalikult.
Floribundroosid.
Õitsevad rikkalikult pikka aega. Peaaegu pidevalt ilmuvad õied on koondunud suurtesse kobarõisikutesse. Head peenraroosid, suuremakasvulised sordid sobivad hekiks, madalamaid sorte võib kasutada teede ääristamiseks.

Konteinerrooside istutamine.
  • Jälgida, et roosi mullapall oleks ennem istutamist piisavalt niiske.
  • Kui puukooli aednik on taime potistanud, on mõnikord taime suurte juurte tõttu juurekael mullast välja jäänud. Kõik, mis peale okste on potis mullapinnast kõrgemal, tuleb istutamise ajal mulla alla panna. Juurekael peab olema mullapinnast vähemalt 2,5 cm madalamal. Üle istutusaugu võib asetada toki, mis aitab jälgida õiget istutussügavust.
  • Nii nagu paljasjuursete taimede puhul, tuleb ka konteinerrooside istutamisel jälgida, et istutusauk oleks õige sügavuse ja laiusega, nii et juurepall sinna ilma seda vigastamata sisse mahuks. Valada istutusauku vett ja asetada istik  kohale ning hakata mulda ümber taime ajama jälgide samal ajal õiget istutussügavust. Muld korralikult kinni   vajutada.                           
Paljasjuursete rooside istutamine
  • Istutusauk peab olema piisavalt lai, et juured selles ettevaatlikult laiali laotada.
  • Augu põhja kompostiga segatud mulda, mis oleks kerge kühmuga, nii et istiku juurtel oleks hea sellele toetuda.
  • Kärpida vigastatud juured (paljasjuurset taime ennem istutamist kindlasti vees hoida).
  • Asetada üle istutusaugu tokk õige istutussügavuse mõõtmiseks. Panna roos augu keskele ja sättida juured ühtlaselt laiali. Hoida ühe käega taime ja teisega panna mulda auku juurde, jälgida, et muld läheks kõikide juurte vahele. Kasta taime ja täita ülejäänud mullaga. Vajutada korralikult kinni. Kasta.

Rooside väetamine

Muld, kuhu roos kasvama pannakse, jääb tema toitjaks paljudeks aastateks ja see tuleb hästi ette valmistada. Roosid armastavad neutraalset kuni happelist mulda. Savikale mullale võiks lisada hästikõdunenud laudasõnnikut. Kasutada võib komposti. Saadaval on ka spetsiaalsed roosiväetised. Kõik, mida mullale lisatakse, tuleb hästi sisse segada. Kui on oht liigniiskusele, on vajalik teha drenaaz.

Rooside hooldamine

Kõige õigem on roose lõigata varakevadel kui suured külmad on möödas. Peenraroosid vajavad igal aastal korralikku lõikamist. Eelkõige eemaldada haiged ja vigastatud oksad  ning seejärel vaadata põõsa üldist kuju.
Istutatud roosid vajavad edaspidi regulaarset väetamist. Parim aeg selleks on kevad, kui nad hakkavad lehtima, ja siis jälle pärast esimest õitsemise lainet. On olemas spetsiaalsed roosiväetiased ja need sisaldavad roosidele vajalikke toitaineid sobivas vahekorras. Peenra võiks katta multsiga, kõige parem on selleks otstarbeks koorepuru. See on eelkõige barjäär umbrohtude vastu kui seda on pandud piisava paksusega.
Roosidel peab äraõitsenud õied ära lõikama, eriti oluline korduvõitsevate taimede puhul. Roosipõõsad hakkavad siis uuesti ja rohkem õitsema.
Enamikku roosihaigustest peab ennetama, s.t. profülaktiliselt pritsima vastavate preparaatidega. Kui haigus on taimel juba kallal, siis on seda palju raskem ravida. Esimest korda pritsida kui roosid hakkavad lehtima ja seejärel paari nädala pärast uuesti. Suve jooksul võiks seda protseduuri korrata.