Mõnda võõrasemade (Viola × wittrockiana) kasvatamisest. 27. jaan

vesneri · Kommentaarid: 1
Väetamine on oluline osa taimekasvatuses saagi kujunemisel. Väetusplaan peab katma taimede toitainete vajaduse, samas olema mõistliku hinnaga. Üldiselt mõjutavad väetiste valikut muld, külvikord, mulla fosfori ja kaaliumi sisaldus ning milline on kasvatatav kultuur ja väetise maksumus. Väetamise seisukohalt on oluline, et taim saaks igal hetkel kätte sellele kasvufaasile vajalikud makro- ja mikrotoitained. Eriti määrav on väetiste osatähtsus turba kasutamise korral. Kasvuhoonetes kasutatakse meil kasvupinnasena peamiselt kasvuturvast. Selle valmistamiseks sobib kõige paremini kõrgraba turvas. Niisugune turvas võimaldab luua taimejuurele soodsad tingimused nende varustamiseks küllaldase vee, toiteelementide ja õhuga. Väetamise eesmärgiks on sada suur saak, kõrge kvaliteet ja parim tulukus. Lillede puhul on selleks dekoratiivsus, sellest tuleb ka müügiedu. Antud kirjutise eesmärk on näidata ühte võimalikku väetusplaani võõrasema (Viola × wittrockiana) kasvatamiseks külvist kuni õitseva lilleni. Väetiste valik Eesti müügiturul suureneb ja varieerub pidevalt ning seetõttu ei pea nimetuse järgi olema täpselt samad väetised. Muidugi saab võõrasemasid kasvatada veel noortaimest ja kolmas võimalus on sügisel külvata.















Külvamine. Võõrasemad ehk aedkannikesed kuuluvad kannikeseliste (Violaceae) sugukonda. Arvatakse,et tänapäeva võõrasema pärineb kesk-Euroopa metsikust kannikesest Viola tricolor, mida kirjeldati esimest korda 1587.aastal. 1970.aastate lõpust tänase päevani on võõrasemaaretuses põhirõhk heal kasvul, kuumakindlusel ja pikemal õitsemisperioodil. Põhiline aretustöö toimub Hollandis, USA-s ja Saksamaal. Võõrasemal on ääretult palju erinevaid värve. Tema õied on kas efektselt suured või armsalt väiksed, laigulised, triibulised, rõõmsailmelised või kurvad. Ta kasvab niisama hästi peenral kui amplis, päikese käes kui ka varjus, talub külmakraade ja kehva mulda.
Kaasaegsed sordid on aga leplikud kasvutingimuste suhtes. Nende unikaalsus seisneb varasemas õitsemises nii lühi-kui ka pikapäevatingimustes. Uutel sortidel on seemnete idanevusprotsent kõrge, ühtlane tärkamine ja kiire kasvualgus. Nad on enamsti kompaktse kasvuga, peenras ühtlase kõrguse ja kasvukujuga. Sobivad hästi haljastusse, sest katavad peenrad kiiresti ja ühtlaselt. Võivad silmailu pakkuda veel augustiski. Mõned sordirühmad taluvad kuumust, ning jäävad kompaktseks ka soojades tingimustes.
Külvamise tingimused. Lillekasvataja peab tasakaalustama peamised kasvufaktorid nagu temperatuur, valgustase, vee olemasolu, niiskus ning väetamine. See tähendab seda, et kui üks faktoritest looduses muutub, näiteks temperatuur, siis peab sellele järgnema kasvataja poolne toiming. Kõike peab kontrolli all hoidma. Taimede kasvatamiseks on hea kasutada kasvuturvast. Turvast kasutatakse sellepärast, et ta on puhas ja steriilne materjal, mis hoiab ära taimehaiguste leviku ning muud kõrvalmõjud lillede kasvule. Taimede kasvatatamiseks vajaminevat turvast võiks neutraliseerida dolomiidijahuga. Dolomiidijahu lisamine vähendab mulla happesust, mille tulemusena substraadi pH tõuseb, toitainete lahustuvus paraneb ja mulla mikroorganismide tegevus elavneb. Toitainetest sisaldab dolomiidijahu kaltsiumi (Ca) 20% ja magneesiumi (Mg) 7%. Kasutusnorm kasvuturba neutraliseerimiseks on 6-10 kg/m3 turba kohta, sõltuvalt algsest turba pH-st. Lillede kasvu ja arengut mõjutab ka valguse hulk (päikese intensiivsus) kasvuhoones, s.t.milline on valguse intensiivsus, spektraalne koostis ning kestus ööpäeva jooksul. Erinevates kasvu- ja arengufaasides on taimedel erinevad nõuded valguse intensiivsusele. Idanemise faasis pole valgus oluline. Noortaimedel, pärast tärkamist, on aga valgus väga oluline, kuna toimub juurestiku ning esimeste lehtede kiire kasv.

Esimene staadium (1.- 8. päev). Kui jaanuaris külvata, siis lilled õitsevad aprilli keskpaigaks. Kasutada võiks sel perioodil tööstuslikult valmissegatud külviturvast. Esimene staadium taimekasvatuses väga oluline, et oleks puhtus ja täpne väetusnorm. Vastasel juhul võib idanevus kannatada ning ka erinevad seenhaigused külvikaste tabada. Väga hea on Kekkilä kasvuturvaste valik. Seal on kasutatud PG Mix väetist NPK14-16-18+mikroelemendid ja väetustase eC2-l on 0,8 kg põhiväetist/ m3. Võõrasema seemned tuleb külvata kerge lõimisega, Previcuri 0,15%-lise lahusega töödeldud külviturbasse, pH:5,5-5,8. Kõrgem pH võib põhjustada lopsakat kasvu ja juurestiku probleeme. Külvid katta õhukese vermikuliidikihiga (võib ka puhas liiv olla). Substraat tuleb hoida mõõdukalt niiske. Soojus määrab taimede kasvamise ja arenemise tempo. Võõrasemadel on see vahemikus +18..+21o C. Võib ka temperatuuri alandada +15o -ni, mis soodustab kompaktsemate taimede arengut. Küll aga toimub kasv siis aeglasemalt. Seemnete idanemise faasis on  nõudlikkus (täpsus) mulla niiskuse suhtes kõige suurem. Niiskuse puuduse korral idanevad seemned aeglaselt või ei idane üldse, taimed tärkavad hõredalt ja hilja.








Teine staadium (9.-21.päev). Kohe pärast seemnekesta lõhenemist viiakse külvikastid idanemiskambrist kasvuhoonesse. Taimi pikeeritakse idulehtede faasis ühe kaupa pikeerkassetti. Turvasmuld neutraliseeritakse ja väetatakse Nutrisi turba põhiväetisega NPK 14-16-18+0,6Mg+Me. Väetise kasutusnorm on 1,1 kg/m3-le. Dolomiidijahu 6 kg/m3-le. Pealtväetamisega tuleb alustada idulehtede faasis. Üheks sobivaks väetiseks on mikroelementidega rikastatud veeslahustuv kerge lämmastikuliiaga (N:K suhe on 1:0,8) täisväetis Terraflex-F NPK 18-6-19+ME. Algselt kasta 0,05%-lise väetiselahuga, hiljem suurendada kontsentratsiooni 0,1%-ni. Terraflex väetised on väga hea lahustuvusega, kvaliteetsest toorainest, karbamiidi-ja raskemetallivabad. Neid omastatakse taimede poolt kiirelt ja kadudeta. Kasvuaegne temperatuur hoida võimalikult madal (13-17o C). Tuleb tagada piisav õhuringlus ja võimalikult head valgustingimused. Et saavutada hästi kompaktne kasvukuju, võib taimi väetada lisaks 0,2%-lise kaltsiumnitraadiga lahusega. See on veeslahustuv väetis. Kaltsium tagab taimeraku tugevuse (kvaliteedi) ja ksvukuhiku häireteta arengu. Nitraatlämmastik on taimele kiiresti ja kadudeta kättesaadav ja kuna väetis on aluselise reaktsiooniga, ei hapusta ta mulda. Nitraatlämmastikku sisaldavatest väetistest lämmastiku omastamiseks vajavad taimed rohkem valgusenergiat ja seetõttu päikesepaistelises kasvukohas kasvavaid taimi tuleks väetada nitraatlämmastikku sisaldavate väetistega. Kasvumajas peab sel ajal lisavalgustus peal olema.
Kolmas (22.-29.päev) ja neljas staadium. Kui taimed on kassettides kokkukasvanud, tuleb vähendada väetise annuseid. Kasvukeskonna pH hoida  endiselt vahemikus 5,5-5,8, kuid alandada mõnevõrra väetiselahuse kontsentratsiooni. Tuleb jälgida, et taimed ei veniks välja. Selleks peab tagama piisava valguse ning õhustatuse. Neljandal staadiumil anda igal teisel või kolmandal kastmiskorral mikroelemente sisaldavat väetist. Sobib Terraflex F NPK 18-6-19+ME. Veel tuleb jälgida õhutemperatuuri ja niiskuse taset. Kui need näitajad tõusevad, siis kasta Previcuri 0,15%-lise lahusega, et ennetada antraknoosi nakatumist.




Potistamine. Võõrasema taimed peab istutama kerge lõimisega istutusturbasse. Juurte kasv, vee ja toitainete omastamine sõltuvad hapniku juurdepääsust juurestikule. Väetisena võib kasutada näiteks Nutrisi turba põhiväetist NPK14-16-18+0,6Mg+Me. See on veeslahustuvate taimetoitelementidega universaalne NPK täisväätis, mis on sobiv eelnevalt neutraliseeritud külvi-ja istutusturba väetamiseks lillekultuuridel. Sisaldab järgmisi taime toiteelemente: 14%üldlämmastikku (N), fosforit (P) 7%, kaaliumi (K) 15% ning magneesiumi (Mg) 0,6%. Kasutusnormiks sobib 1,5 kg 1 m3-l. Dolomiidijahu on vaja panna 6-7 kg/m3-le. Taimede potti panekul tuleb jälgida õiget istutussügavust, et vältida varremädanikku nakatumist. Sel kasvuetapil tuleb suurendada fosfori ülekaalu esimesel kahel väetuskorral. See soodustab juurekava arengut. Lilletaimi võib hakata väetama Hydroflex-T NPK 8-9-39+ME  väetisaga. Seda soovitatakse kasutada lillekultuuride väetamiseka piiratud kasvualal turvasmullas. Keskmine kasutusnorm on 0,7-0,9 kg/1000 liitri kastmisvee kohta. Väetusprogrammi järgi väetades võib lisada veel vastavalt vajadusela erinevaid monoväetisi, sealhulgas näiteks MKP monokaalium-fosfaati. Soovitatud lahus on 1-4%-line (võiks teha nõrga lahuse). Viimane kujutab endast veeslahustuvat kastmis-või leheväetist. Kemikaal kiirendab õitsemisprotsessi ning intensiivistab õite värvumist. Kusjuures tal on ka taimehaigustevastane toime, on effektiivne jahukaste ja Phytophtora ennetamisel. Võõrasemade iseärasuseks ongi vastuvõtlikkus hahkhallitusele, lehelaiksustele ja ebajahukastele. Optimaalse tulemuse saamiseks, s.t.et lille haljastusväärtus oleks kõrge, tuleb hoida temperatuur võimalikult madal ja õigel ajal väetada. Temperatuur võiks jääda 9-15o C piiresse. 13o madalam temperatuur viivitab õitsemist aga kõrgem kiirendab seda. Kasvatades lille jahedas ja aeglasemalt, sellega tagame võõrasemade parema kvaliteedi.
Kasvukohale istutamine. Haljastuseks võib Eestis lilli kasutada juba aprillis. Kerged öökülmad ei te taimele eriti midagi. Kui on suur külm, siis värskelt õitseva õie võtab ta ära, aga varsti tulevad uued õied ja võõrasema annab silmailu meile suviläbi. Taim eelistab toitaineterikast kerget mulda ja päikesepaistelist kasvukohta, kuid õitseb ka poolvarjus. Aedkannikest sobib istutada nii lillepeenrasse kui ka erinevatesse konteineritesse. Kasvukoha mulda võiks segada kompleksväetist. Üks võimalus oleks kasutada Floramix Täisväetist Max N-P2O5-K2O  (+MgO) (+SO3)  9,5-6-14. See on granuleeritud väetis juureväliseks väetamiseks mullapinnale. Üheaastaste lillede väetusnorm on 5 kg/100 m2-le. Väetis segada mullaga 10-15 cm sügavuselt.
Kokkuvõtteks. Aedkannike on kaheldamatult üks aramastatuimaid kevadisi lilli. Võõrasemasid saab hästi kokku sobitada teiste kevadiste lilledega, nagu näiteks tulbid ja nartsissid. Väga hästi mõjuvad nad konteinerites suurte värvigruppidena kokku istutatult.  Lille eriliseks tunnuseks on tema huvitav õis, mis koosneb viiest osast. Need omakorda on värvivarjundirikkad ja õie keskmine ning madalaim kroonleht on tihti tumedate laikudega. Võõrasemad väärivad seda, et nende kasvatamisega vaeva nähakse. Tegelikult pole see üldse keeruline.

Vesneri Aed


Kommentaarid: 1

veiko
Tere Panin noore istiku turbamuld 5,5-6,5 ph.-ga Istikud on juurdunud ja kasvavad aga uus IV leht hakkab kollaseks minema, kas see on keskonna muutusest või on miskit ainet vajaka. Tänud
Email again:

Lisa kommentaar