GREEN IS LIFE - aianduse ja vaba aja mess 2013.a. ja Poolast üldse 04. sept

vesneri · Kommentaarid: 0
Selle aasta motoks oli - ISELOOMUGA AED!
Võiks rajada aia, mis on unikaalne, isiklik ja kordumatu. Aias saab näidata, millest me unistame ning millised on meie harrastused. Inimene ja teda ümbritsev looduskeskkond - kõik see mõjutab meie aia ideed.





















Meie läksime messile kohe esimese päeva hommikul kui avati. Ja õigesti tegime, sest rahvast polnud siis veel palju ja me saime hästi pilte teha ning rääkida kui vaja.



















Poolakad kasutavad aiakujunduses palju okasvorme ja
mulle see meeldib. Poolas ringi sõites, on näha, et asutuste haljastus on tehtudki peamiselt okaspuudega.
Lilli minimaalselt ( kui just kukeharja ning helmikpöörist).
Näpuotsaga õitsvaid põõsaid.























Alo ja Anna (poeg ja poja pruut) käisid ka näitusel koos oma sõpradega.































Teisel päeval, ennem kojusõitu, läksime spetsiaalselt messilt uuesti läbi, sest Peep tahtis kangesti osta seda Hibiscust. Väljasoleval müügiplatsil kaubeldi  taimedega.
Nüüd oli plats silmini rahvast täis, et ainult külg ees sai liikuda. Aga ära tõime lille. See on seletamatu, miks miski asi hakkab meeldima!

Eelmisel päeval jalutasime natuke ka Varssavi peal. Me oleme ühe reisi Poolas juba teinud (2 aastat tagasi), seetõttu väga põhjalikult ei taielnud. Jalutasime ühel peatänaval (Krakowskie Przedmiescie). Lilli oli palju, aga
kõik oli kuidagi üksluine.



Allpool istun Senati lähedal, taamal on näha plank. Loomulikult, midagi taastati, ehitati, restaureeriti.
Seda on Poolas palju näha. Kui palju on Poolas teid ehitatud ning renoveeritud. Võrreldes 2011. aastaga, me lausa ahhetasime.




Mõnulesime päikese käes Poola kuningate lossi juures. See on loomulikult taastatud, sest "vabastajad" muutsid selle täielikuks rusuhunnikuks. Pildid on igal pool näha.

Ja siis äkki!
Kuningas Sigismundi samba lähedale hakkas kogunema jalgrattureid. Nendel vist mingi traditsiooniline sõit Varssavi linnatänavatel. Seal oli sõna otseses mõttes, nii karvaseid kui sulelisi, nii väikseid kui vanu. Ja mõned olid vägagi imesõidukid.
Pärast kui trammiga hotelli sõitsime, siis nägime, et rattamatk takistas küllaltki palju kesklinna liiklust. Ühte intsidenti nägime pealt, kus kurikaga mees tahtis organiseerijatele kallale tulla.





























Nüüd mõni sõna  2011.a. reisist koos piltidega.
































Edasi sõitsime Poola kuningate residentsi Wilanovi lossi. Aed laiub ümber lossi 43 hektaril. Lossi hakati ehitama 1677 a. Aed koosneb nagu kahest osast - barokne itaaliaaed ja romantiline ingliseaed. Jalutasime lossis ka sees (mulle meeldib vaadata, kuidas vanasti elati ja just lossides).
Siis alustasime ringkäiku Varssavi kuningate lossiga, vaatasime pilte ja nägime kui palju see rahvas on vaeva näinud, et oma endist hiilgust taastada.






Nüüdi läksime Lazienki parki, kus asub veel üks kuninglik palee. On  üks ilusamaid palee ja aedade komplekse Euroopas. See rajati Poola viimase kuninga Stanislav August Poniatowski ajal. Lazienkis on mitmeid huvitavaid ehitisi. Kõige uhkem on kuninglik suveresidents.
Park laiub 78 hektaril, stiililiselt jaguneb park kolme erinevasse ajastusse.





Seisan kasvumaja ees.





















Edasi läks sõit Põhja-Poolasse ja kõigepealt Malboroki lossi. Vau!  See on üks suurim tellistest loss Euroopas. See on  gooti stiilis loss-kindlustus. Lossi kompleks hõlmab 21 hektarit. Malboroki (e. Marienburg) ehitust alustati 1274.aastal Teutooni Ordu poolt.

















Külastajate hulk oli tohutu, vaatamata sellele, et vihma tibutas. Autode parkimisega teevad kohalikud äri - nad kutsuvad enda hoovidesse parkima raha eest. Kõik see toimis.

Nüüd sõitsime Gdanskisse. Pean ütlema ka seda, et sõit Varssavist Põhja-Poolasse läks kiiresti. Teed on head ja autojuhid viisakad.
Gdanskis on väga ilus vanalinn. On, mida vaadata. Erinevaid vanaaegseid asutusi oli taastatud ning neid käisime seest vaatamas.


Kuna Gdansk on sadamalinn ja kaupmeeste linn, siis oli seal ka vastavaid ehitisi. Alumisel pildil olev maja oli vist mingi kaalukoda. Igaljuhul maja alt sõideti (paatidega) läbi.


Otsustasime Sopotis mere ääres puhata mõned päevad. Ööbimispaiga otsimisega tekkis raskusi, siiani polnud probleeme. Poolas on siseturism väga suur ja nad broneerivad juba pool aastat ette endale mere äärde ruumid.

Selles hotellis me ei puhanud, aga sarnaseid oli seal palju.
















See on sissepääs muulile (raha eest). Pidi jälle olema Euroopa pikim muul. Rahvast jalutas seal palju kaunil suveõhtul.


Käisim ka Fromborkis, kus pikemat aega tegutses Mikolaj Kopernik.

Keerasime sõidusuuna juba kodu poole ning käisime ära Hitleri Hundikoopas (Ketrzyn- is).
See oli metsa peidetud väike linnake. Me võtsime giidi ja ta rääkis väga huvitavalt. Ma ei oleks nendest betoonikamakatest muidu midagi aru saanud.



Edasi läks sõit päriselt Eestimaa poole. Tee on sealt poolt tuules kurviline ja maaliline.
Seetõttu oli põnevam sõita.

Helgi Solba

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar